|
Aastatel 1991-1992 viidi Eesti Teadusnõukogu ja Eesti Teadusfondi Nõukogu tellimusel ning Rootsi Kuningliku Akadeemia koordineerimisel läbi Eesti teaduse rahvusvaheline evalveerimine, mille eesmärgiks oli Eesti teadusasutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse hindamine võrdlevalt rahvusvahelise tasemega.
Evalveerimise põhijäreldustena tuuakse TANi välja antud brošüüris „Eesti teaduse lühianalüüs 1993-1996“ välja järgnevad punktid:
- Eesti teadusasutuste intellektuaalne ja tehniline tase on piisav selleks, et mõõduka tempoga läbi viidud teadussüsteemi moderniseerimine annaks tulemusi juba lähiajal.
- Eesti teadussüsteemi, nii teadlaskonna kui materiaalse baasi, vanus on liiga kõrge.
- Teadusliku uurimistöö ja kõrghariduse integratsiooniaste on madal. Et kasutada kogu akadeemilist teaduspotentsiaali ülikoolihariduse andmisel, oleks soovitav Teaduste Akadeemia instituutide järk-järguline liitumine ülikoolidega.
- Doktorantuuris õppijate ja kraadiga lõpetanute arv on väike. Pikema õppetsükli ja väiksema arvu doktorantide asemel peetakse soovitavaks ja ühiskonnale soodsamaks lühemat õppetsüklit suurema arvu uute doktorite juures.
- Inglise keeles rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjades avaldamise vähesus ei taga teadustulemuste kättesaadavaust maailma teadusüldsusele.
- Raamatukogude varustatus rahvusvahelisel tasemel teadusajakirjadega on ebapiisav.
- Tuleks rakendada meetmeid "ajude väljavoolu" vähendamiseks ja arendada välja noorte teadlaste tagasipöördumist tagav välisvahetuse süsteem.
Eesti Teadusfondi Nõukogu ja selle ekspertkomisjonide materjalid (pdf):
Rootsi ekspertide hinnangud ja soovitused (pdf):
|
